Ülepiirilises E-kaubanduses esineb hulgaliselt pettust

ECC-võrgustiku (European Consumer Centres’ Network) poolt läbi viidud ning 6. detsembril 2013 avaldatud uuring “Fraud in cross-border e-commerce”,  näitab, et E-kaubanduses esinev pettuste osakaal on murettekitav. Uuringu raames analüüsiti erinevaid tarbijakaebustes sisalduvaid pettusejuhtumeid, vaadeldes tarbijate kogemusi kõigis EL liikmesriikides, lisaks Norras ja Islandil.

Peamised petuskeemid
Uuringu käigus selgus, et enim pettuseid pannakse toime elektroonikaseadmete ning kasutatud autode ostul Internetis, laialdaselt müüakse jätkuvalt ka võltstoodangut. Internetis pakutavate teenuste osas kasutatakse pettust  pakkudes tarbijatele näiteks  võimalusi taustauuringute läbiviimiseks, erinevatele üritustele pileteid müües, samuti kasutatakse erinevaid skeeme eesmärgiga püüda Internetikasutajate isikuandmeid. Kaupade ostul on peamiseks probleemiks odavad müügipakkumised näiteks nutitelefonidele või muudele seadmetele, mille kättesaamiseks nõutakse tarbijatelt täiendavate osamaksete tegemist või kaob pakkuja peale tarbijalt ettemaksu saamist jäljetult. E-teenuste müügil pakutakse tarbijatele ettemaksu tasumisel erinevaid pääsmeid või teenuste kasutamise võimalusi olukorras, kus tellitud teenuseid tegelikkuses ei eksisteeri.  

Uued petuskeemid
Internetis tegutsevad petised muutuvad iga päevaga kavalamaks ning leiavad järjest uusi mooduseid ning järjest uusi ohvreid, keda sihikule võtta. Tarbija pöördumistest nähtub, et hetkel  kohtab pettust kõige sagedamini tutvumisteenuste, lemmikloomade päästmise ning nutitelefonide pakkumistega seoses. Kuigi petuskeemid võivad olla väga erinevad, leidub siiski ühiseid jooni, millele tähelepanu pööramine aitab pettust ära tunda ning vältida.

Näpunäited pettuste vältimiseks:

  • Pidage meeles, et pakkumised mis näivad “liiga hea , et olla tõsi”, tõenäoliselt ei olegi tõsi.       
  • Tehke alati kindlaks, mis riigis kaupu või teenuseid pakkuv kodulehekülg on registreeritud.      
  • Makske ainult turvalisi maksekanaleid kasutades, ostmisel vältige Western Unionit ja muid rahaülekande teenuseid.       
  • Töötage läbi kaupleja poolt enda kohta avaldatud teave, uurige, kas pakkuja on liitunud mõne usaldusmärgisega.      
  • Pöörake tähelepanu, kuidas kaupleja ennast tutvustab, vältige ülekandeid eraisikutele.      
  • Ärge loovutage kergekäeliselt oma isikuandmeid.

Pettuse ohvriks langenuid ei ole enamasti võimalik aidata
ECC-keskuste ja ka Tarbijakaitseametite võimalused pettuste puhul tarbijaid aidata on piiratud. Tarbijakaitseasutuste roll on lahendada tarbijate probleeme, mis on esitatud legaalselt tegutsevate kaupleja vastu, mitte petiste suhtes, kelle tegevusel on kriminaalsed tunnused. Kelmuse ja pettuse ohvriks langenutel tuleks pöörduda politsei poole. Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline petuskeemidesse suhtumine ning nende vältimine. 

Näide tüüpilisest pettusest
Bulgaaria tarbijaga võttis Skype teel ühendust Suurbritannia kaupleja. Tarbija tellis kauplejalt 3 nutitelefoni, hinnaga 600 USD, makstes nimetatud summa rahaülekande teenust kasutades. Tarbija kahtles kaupleja usaldusväärsuses, kuid arvestades pakkumise odavat hinda, otsustas siiski ostutehingu kasuks. Kaupleja kinnitas tarbijale, et ta omab legaalset äri, mis on registreeritud Suurbritannias ning probleemide korral on võimalik kaupleja ametlikult vastutusele võtta. Mõne päeva möödudes palus kaupleja tarbijal kanda üle täiendavad 750 USD maksude ning tollitasude tarbeks. Tarbija tasus täiendavalt ka nimetatud summa, kuid telefone tarbijani ei toimetatud. Probleemi lahendamiseks palus kaupleja täiendavalt üle kanda 1000 USD. Tarbija ei nõustunud uut ülekannet tegema, mille järel kauplejaga ei onud enam võimalik ühendust saada, samuti ei laekunud tarbijale ka tellitud telefone. 

Lisainfo:
Kristina Vaksmaa
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet
5101729