Voogedastusteenused

Tellitavate videote vaatamise kanalite tavapärane sissetulek on reklaam ja tellijad. Ausate teenusepakkujate tuules on alati oma tegevust püüdnud arendada ka ebaausad, kes on ohuks nii tarbijate kui autoriõiguste omanike rahakotile. Statistika näitab, et illegaalsed sisu allalaadimised on viimastel aastatel langustrendis, kuna vaatajad eelistavad kasutada turvalisi keskkondi, mille pakuvad võimalused on ka üha laiemad.

Olukord paraneb seetõttu, et voogedastuse teenuse hinnad on muutunud taskukohasemaks ning üha vähem vaatajaid soovivad riskida piraatfailide allalaadimisega, mis on võimalik viirusega nakatumise oht ning kardetakse ka järelevalveasutustele vahele jäämisega. Seega on probleem illegaalsete failivahetuste juurest liikunud pigem voogedastatud sisu autoriõiguste juurde – kas autoriõigustega kaitstud sisu on lubatud näidata või mitte.

Sisu pakkujaid on erinevaid – legaalseid ja illegaalseid. Neid kiirelt eristada ei olegi alati lihtne. Aga teatavad võimalused selleks siiski on teades nüansse, millele tähelepanu pöörata. Selge on see, et petturid peibutavad vaatajaid atraktiivsete filmide, telesarjade ja spordiga. Nad kasutavad ära inimesele omast soovi minna kergema vastupanu teed.

Petturid soovivad luua võimalikult turvalisena näivat veebikeskkonda, et vältida pettuse kerget ära tundmist. Näiteks maailma saja suurima ettevõtte puhul on leitud, et peaaegu pooltel oli probleeme petureklaamidega, kus kasutati ära nende hea mainet või väljanägemist usalduse tõstmiseks.

Paljud tarbijad ei oska eristada ausat ja petturlikku veebilehte. Kui petulehe huviorbiidis olev teenus või kaup on reeglina tasuline, siis petturid sätivad oma peibutusargumendiks „konkurentsitult turu parima hinna“.

Samal ajal, kui tavalised ettevõtted järgivad reegleid ja pakuvad kontrollitavat kontaktiinfot oma veebilehel, samuti registreerivad korrektselt veebidomeeni oma nimele, püüavad petuveebid tahtlikult vältida läbipaistvust.

Sellised teenusepakkujad peidavad enda identiteeti, et vältida järelevalveasutuste kontakti võtmise võimalust. Sageli nad peidavad end väljamõeldud nime taha või kasutavad teiste firmade nimesid, samuti kasutavad oma aadressiks eksootilisi asukohti või lihtsalt suvalisi aadresse, millel tegelikkuses ei ole ettevõttega mingit pistmist.

Samuti ei vasta nad tarbijate kirjadele ega pretensioonidele, kel tegelikult on seadusest tulenev õigus esitada pretensioon. Samas need ettevõtted, kes pakuvad sellistele petufirmadele finants- või tehnilist tuge, on tegelikult sellises olukorras pettuse kaasosalised teenides petuskeemile kaasa aitamise pealt tulu ning vältides vastutust.

Vältimaks vabatahtlikku petturluse toetamist, tuleb olla ettevaatlik ebarealistlike pakkumistega. Näites, kui filmid on alles kinodes jooksmas või on kohekohe avalikustamisel, siis see ei ole voogedastusplatvormidel tasuta või vähese tasu eest vaatamiseks. Isegi, kui väga uued filmid on voogedastusplatvormidel kiirelt vaadatavad, on platvormid sellise õiguse eest makstud suurt raha ning soovivad oma investeeringut tagasi teenida küsides selle eest tarbijatelt ka tasu.

Sellised peibutuslubatused, nagu „100% legaalne“, „piiramatu“ või „tasuta sisu“ tundmatutel veebilehtedel on tavaliselt viide varastatud sisule. Sageli kiirustatakse tarbijat takka ka ajalise piiranguga öeldes, et pakkumine kehtib vaid nüüd ja kohe või väga lühikese aja jooksul.

Ohu indikaatoriks on ka see, kui veebilehed kasutavad tülikaid hüpikreklaame. Samuti see, kui pakutakse aastatasu põhimõttel lepingut, aga veebilehelt ei selgu, kes on tehingu teine pool. Kui veebilehel ei ole võimalik leida selget ja arusaadavat asukohateavet ja kontakti võtmise võimalusi, siis on see kindlasti ohumärk. Alati on hea soovitus kasutada internetiotsingut – vaata, mida teised räägivad.

On oluline eristada legaalseid veebikeskkondi, mis pakuvad varastatud sisu ning võltsitud tellimuslehti. Kuigi võltsitud lehed võivad välimuselt paista voogedastuslehtedega sarnased, ei ole tegelikult võimalik nende kaudu vaadata mingit sisu ka pärast seda, kui oled end kasutajaks registreerinud. Need lehed on loodud ainult selleks, et tarbija kulukasse tellimuslõksu püüda. Selline lehekülg kaob mõne aja pärast, kui piisavalt palju ohvreid on maksnud tühjade lubaduse eest ning ilmub uuesti mõne teise nime ja aadressi all. Lõksu sattunud tarbijad oma raha tagasi tõenäoliselt ei saa. Selliste lehtede teine eesmärk on varastada isikuandmeid ja teavet, mille nimetus on „phishing“.

Sellised lehed mitte ainult ei saada mitmesaja euroni küündivaid arveid uutele „tellijatele“, vaid ka müüvad varastatud isikuandmeid teisteks kriminaalseteks tegudeks. Selliseid täpselt samasuguse väljanägemisega ja petuskeemiga lehti eri veebiaadressidel on ainuüksi Euroopas sadu. Tavaliselt sellised lehed jätavad mulje, nagu pakuks nad filme, seriaale, muusikat, mänge, e-raamatuid ning kino vautšereid.

Mõnedel juhtudel võivad petturlikud veebilehed ise näiliselt tunda muret, et turvalisus on nende jaoks prioriteet ning petturluse vastu võitlemiseks soovivad nad uuelt kasutajalt saada tema isiku kinnitamiseks kas dokumendi koopiat, küsitakse rohkem infot e-posti teel või soovitakse SMSi saatmist. See aga on järjekordne lõks, kuidas inimestel andmeid välja meelitada.

Tegelikkuses aga müüakse saadud info teiste kuritegude tarbeks edasi, lisaks põhjustades tarbijale rahalist kahju.

On juhtunud, et kurjategijad saadavad tarbijatele kirju jättes mulje, nagu tegemist oleks mõne järelevalveasutuse või juristidega, kes nõuavad kahjude hüvitamist ja trahvi maksmist illegaalse voogedastusplatvormi kasutamise eest. Seda tehes loodavad petturid sellele, et nõudmine oleks piisavalt hirmutav, et inimene maksaks nõutud tasu sooviga vältimaks edasisi võimalikke probleeme.

Kui sa tead, et ei ole kasutanud ühtegi illegaalset voogedastusprogrammi, siis ära kindlasti allu sellistele nõudmistele.

Kui kahtled nõudmise õigsuses, soovitame kontakteeruda kohaliku EL tarbija nõustamiskeskusega, kes aitab asjasse selgust tuua.

Suur osa petturitest keskendub sellele, kuidas saada kogemusteta filmifännilt raha varjatud tellimuslõksudega. Tavaliselt reklaamid kutsuvad üles tegema tasuta kasutajakontot sisestades oma isiklikke andmeid ning pärast seda saabki kohe vaadata tasuta sisu. Tegelikkuses on kusagile hästi peidetud alamlehtedele väga ära peidetult kirjutatud, et tegemist on tellimusega.

Lõks toimib selliselt:

1. Kasutajakontot luues küsitakse kasutaja nime, e-posti aadressi, postiaadressi ning telefoninumbrit.
2. Pärast registreerimist kasutaja saab kinnituskoodi oma mobiiltelefonile, mis peaks „kinnitama“ registreerimise nende lehel.
3. Seejärel väidab pettur, et kinnituskoodi veebilehele sisestades tarbija kinnitas sellise tasulise filmiteenuse ning tal on õigus nõuda aastatasuna 250 eurot.

• Petturlikud veebilehed on loodud selliselt, et nende keskmeks on laiaulatuslik autoriõiguste rikkumine või selgelt sellele kaasa aitamine.
• Sellised veebilehel on fokusseeritud populaarsele, kommertsiaalsele sisule, mitte omaloomingule.
• Kahtlaste reklaamide rohkus, näiteks pornograafia, online-mängurlus ja kihlveod, petuskeemide ja pahavara levitamine.
• Eetilise äritegevuse alusreeglite ja alaealiste kaitsenõuete eiramine, samuti mitte kinni pidamine online-mängurlist, meediat ja reklaami reguleerivatest seadustest.
• Puudulik juriidiline teave „meist“ alamlehel.

• Kas nad pakuvad vaatamiseks veel ametlikult avalikustamata sisu?
• Võrdle pakkumist suurte tegijatega, nagu Netflix, Amazon, Sky, etc. Kas see tundub ebarealistlikult odav? Kas pakkumine vaieldamatult madal võrreldes teiste pakkujate hindadega või eksisteerib mõni muu pakkumine, mis tundub liiga hea, et olla tõsi?
• Kontrolli kahtlast või puuduvad kontaktinfot. kuna petuveebid ei ole tavaliselt registreeritud sinna, kuhu nad väidavad selle olevat.
• Kas veebilehel väidetakse, et tegemist on legaalse äriga või antakse soovitusi, kuidas nendega kontakti saada, kui oled keskkonnast mingil põhjusel blokeeritud?
• Kas su internetiteenuse pakkuja või otsingumootor andis sulle hoiatusi veebilehe osas? Kas leht on mustas nimekirjas või hoiatatakse selle eest pettureid paljastavates portaalides?
• Kas sul on selge ülevaade kaasnevatest kuludes või antakse selle kohta ebaselget infot?
• Kas veebilehel on agressiivseid hüpikreklaame või kahtlast sisu?
• Kas on võimalus teenusepakkujaga kontakteerumiseks nende klienditeeninduse või telefoni kaudu?
• Otsi internetist arvustusi ning kontrolli, milline on internetti jäetud negatiivne tagasiside.
• Ära jaga oma telefoninumbrit, e-posti aadressi või kontaktandmeid mitteametlike voogedastuslehtedega.
• Küsi oma kohalikult EL tarbija nõustamiskeskuselt, kas neil on teada halbu kogemusi konkreetse ettevõtja või veebilehega.