online Created with Sketch.
Internetiostud

Enneta

Internetikaubandus on mõnusaks alternatiiviks tavapoest ostmisele ja võimaldab paari hiireklikiga osta kaupu ka teiste riikide e-poodidest. Et netiostud õnnestuks, tasub teada peamisi tähtaegu, müüjapoolseid kohustusi ja enda seaduslikke õigusi, mis e-kaubanduses kehtivad. Ostude puhul, mis sooritatakse arvuti vahendusel ehk internetis, sõlmitakse leping müüja ja tarbija vahel sidevahendi abil, täpne nimetus antud lepingute puhul on kauglepingud.

Kauglepinguteks loetakse ka teisi lepinguid, mis sõlmitakse sidevahendi kaudu ning mille puhul tarbija ja pakkuja ei kohtu isiklikult. Näiteks ostud telefoni, raadio, faksi, posti või televisiooni vahendusel. Samuti ostmine adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või ajakirjanduses ilmunud tellimislehega reklaami vahendusel.

Euroopa Liidu piires tehtud e-ostude puhul saavad tarbijad arvestada kindlate õigustega, sest kõigis liitu kuuluvates riikides, lisaks Norras, Suurbritannias ja Islandil, kehtib alates 2014. aastast tarbijakaitse ühtne miinimumtase.

Enne ostu sooritamist tee selgeks, kas veebipood kuulub juriidilisele või eraisikule: vaata, kelle pangakontole tuleb teenuse eest raha kanda (eraisiku või firma arvele) ning kas ettevõte on registreeritud Euroopa Liitu või väljapoole ühendust. Kui tarbijakaitse valdkonnas räägitakse kauba või teenuse müüjast, siis on mõeldud isikut, kes pakub kaupa või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames.

Seega, eraisikult ostes ei saa EL tarbija nõustamiskeskus probleemide korral aidata ning Euroopa Liidu tarbijaõigus (pretensiooni esitamise õigus, 14-päevane taganemisõigus jms) ei rakendu. Samuti ei laiene tarbijakaitsereeglid ettevõtjate omavaheliste ostu-müügi tehingute korral.

Eelkõige veendu selles, et kaupleja on avaldanud oma kontaktandmed. Ei ole piisav, kui e-pood avaldab endaga ühenduse võtmiseks nö veebivormi, kuhu tarbija saab sisestada päringu. Selline vorm võib hõlbustada tarbijaga suhtlemist, kuid ei tohi asendada kaupleja andmete avaldamist.

Enne kauba tellimist tutvu kindlasti tähelepanelikult tellimistingimustega. Kui saadaolev info ei ole piisavalt ülevaatlik, esita oma küsimused otse klienditeenindajale. Võid paluda, et müüja annaks olulise suulise info (maksetingimused, kauba tagastamise võimalused, müügigarantii jms), mis internetipoe lehekülgedel puudub või tundub arusaamatu, Sulle kirjalikus vormis. See aitab lahendada hilisemaid võimalikke pretensioone.

  • Kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised lisakulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda.
  • Interneti vahendusel sooritatud ostude puhul on soovitav kogu ostuga seotud teave ning kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms) välja printida või arvutisse salvestada ning alles hoida.
  • Kontrolli, kes on teiseks tehingu osapooleks, sest on oluline, et tehing sõlmitaks tarbija ja juriidilise isiku vahel, sest kahe eraisiku vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitsereeglid.

E-kaubanduse teel ostetavad kaubad peavad vastama nende kirjeldusele. See tähendab, et kaup peab olema selline, nagu müüja poolt kirjeldatud ja e-poes kuvatud.  Näiteks, kui pakutakse puuvillast pluusi, siis see peab olema tõesti puuvillasest ja mitte mingist teisest materjalist tehtud pluus, mida saate kontrollida kauba küljes olevalt tähistuselt.

Samuti peavad kaubad olema rahuldava kvaliteediga. See tähendab, et kaubad peavad olema sellise kvaliteediga, mida iga mõistlik tarbija võiks kauba kirjelduse, hinna ja muude oluliste nõuete (ohutus, komplektsus, ilma defektideta jms) kohaselt eeldada.

Ühtlasi peavad kaubad, mis tarbija on ostnud ilma neid nägemata, täitma seda otstarvet, milleks seda tüüpi kaupadelt normaalselt võiks loota.

Samuti peavad kaubad vastama nendele nõudmistele, mida tarbija on kauba pakkujale maininud ja mida müüja väitis selle kauba puhul olemas olevat. Näiteks, kui küsid müüjalt, kas pakutav arvutimäng sobib sinul olemasoleva arvutitüübi jaoks ja ta seda kinnitas, siis peab ostetud kaup ka selline olema.

Selleks, et tarbija saaks sidevahendi abil sooritatava ostu puhul piisavalt teavet nii müüja kui ka ostetava kauba kohta, on seadusega kindlaks määratud, millist infot tuleb tarbijale  enne ostu sooritamist esitleda. Eelkõige peab olema esitletud:

  • kauba või teenuse põhiomadused;
  • kaupleja andmed, näiteks tema ärinimi; asukoha aadress, telefoninumber ning e-posti aadress;
  • kauba või teenuse koguhind koos maksudega, samuti kõik täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud;
  • maksmise, tarne ja tellimuse täitmise kord ning aeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama;
  • taganemisõiguse tingimused, sh teave tagastamise tähtaja kohta ning kes kannab tagastamisega seotud kulud;
  • pretensiooni esitamise ja garantii tingimused;
  • juhiseid, kuhu on tarbijal võimalik pöörduda kui kaupleja ja tarbija ei saavuta omavahel vaidluse lahenduse osas kokkulepet, samuti  link internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile  www.ec.europa.eu/consumers/odr;
  • jm.

Kaugmüügi puhul on üldiseks nõudeks, et tellimus tuleb kätte toimetada kokkulepitud ajal või mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast tellimuse esitamist müüjale.

Müüjal võib tekkida olukord, kus tellitud kaup lõpeb otsa ja seda ei ole enam saadaval. Sellisest olukorrast peab müüja tarbijale teatama võimalikult kiiresti ja tagastama ettemakstud raha 14 päeva jooksul. Kui müüja nii ei käitu, on tarbijal õigus esitada kaebus.

Kui müüja on tarbijat teavitanud sellest, et kauba kättetoimetamine lükkub mingil põhjusel edasi, võib tarbija anda müüjale mingi mõistliku ajalimiidi, mille kestel tuleks tellimus täita. Kui müüja ei suuda selle perioodi jooksul tellimust täita, on tarbijal õigus nõuda lepingu tühistamist ja raha tagasimaksmist.

Euroopa Liidu piires sooritatud e-ostu üheks oluliseks eripäraks on see, et  tarbijail on õigus neljateistkümne päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada.

Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

Lepingust taganemise tähtaeg ehk 14 päeva hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest. Kui müüja ei ole tarbijat taganemisõigusest selgelt teavitanud, pikeneb ajavahemik, mille jooksul tarbija võib kauba tagastada, ühe aastani.

Kaupleja peab tarbijale kauba ostuhinna, sh saatmiskulud, tagastama 14 päeva jooksul alates lepingust taganemisest. 

Kui tarbija teeb taganemisavalduse ühel päeval, kuid postitab toote alles mitmed päevad hiljem, on kauplejal õigus põhjendatud kahtluse korral tagasimaksega viivitada, kuni kaup on temani jõudnud või tarbija on esitanud kauba postitamist kinnitava tõendi.

Seadus toob välja erandeid, milliste kaupade või teenuste puhul taganemisõigus ei kehti, näiteks:

  • kiirestiriknevad kaubad,
  • spetsiaalselt tarbija mõõtude järgi valmistatud esemed,
  • avatud pakendiga CD-plaadid,
  • perioodika või hügieenilistel põhjustel tagastamiseks mittesobivad kaubad,
  • majutusteenused,
  • autorendi-, toitlustus- või vaba aja veetmise teenused, kui lepingus on ette nähtud teenuse osutamise konkreetne kuupäev või ajavahemik;
  • jms.

Lisaks on oluline teada, et e-kaubanduse ehk kauglepingute regulatsioon ei laiene lepingute suhtes, mis küll sõlmitakse arvuti vahendusel, kuid mis:

  • sõlmitakse sotsiaalteenuste, finantsteenuste või tervishoiuteenuste osutamiseks;
  • sõlmitakse hasartmängudeks, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud;
  • sõlmitakse kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguse loomiseks, omandamiseks või üleandmiseks;
  • sõlmitakse uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete suuremahuliseks ümberehitamiseks ja eluruumide üürimiseks;
  • sisaldavad reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide müüki;
  • sõlmitakse osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingutega seoses;
  • sõlmitakse toiduainete, jookide või muu koheseks kodus tarbimiseks ette nähtud kauba tarnimiseks ning mida kaupleja oma sagedaste ja korrapäraste ringsõitude käigus füüsiliselt tarnib tarbija koju, asukohta või töökohta;
  • sõlmitakse teatud tüüpi reisijateveo teenuse osutamiseks;
  • sõlmitakse müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
  • jms

14-päevase taganemisõiguse eelduseks on, et tarbija ei vähenda asja väärtust, st et kaup on kasutamata ja kandmata ning müüja saab seda uuesti realiseerida.

Tarbijal on 14-päeva jooksul õigus asjaga tutvuda ning selle omadustes veenduda samas ulatuses nagu ta saab teha seda tavapoes – rõivaid saab vaid selga proovida, nutitelefoni funktsioonidega tutvudes ei saa sinna sisestada oma SIM kaarti ega muuta telefoni sätteid jms. Kui kaupleja hinnangul on tarbija on tagasisaadetavat kaupa kasutanud, ei kaota tarbija sellega taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust, mis on kõikides Euroopa Liidu riikides vähemalt 2-aastat.

Tarbija peaks enne lepingu sõlmimist saama müüja käest teavet selle kohta, kuidas tal tuleks käituda tehingust loobumise korral. Mõnes riigis on juurdunud selline praktika, et kui jätad tellitud kauba postiasutusest välja ostmata või ära toomata või saadad kohe tagasi, siis see tähendab tehingust loobumist. Kuid seda praktikat ei järgita kõikides riikides, seepärast on kindlamaks variandiks kirjalikult sellest müüjat teavitada (näiteks kirja või e-kirja saatmisega, millest jätta endale koopia).

Samuti on soovitav juba enne lepingu sõlmimist kindlaks teha, kuidas müüja eelistab kaupa tagasi saada ja kes maksab tagastamiskulud. Tavaliselt on parimaks variandiks kõige soodsama hinnaga saateviis. Tarbijal on mõistlik kaupa tagastades säilitada kauba saatedokumendid, mis on tõestuseks kauba tagastamise kohta.

Tarbija kannab üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need ise kanda. Tarbijal on soovitav müüjale teatada, millist makseviisi ta raha tagasi saamisel eelistab ja vajaduse korral teatada oma pangakonto number. Kui müüja ei tagasta raha õigeaegselt, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitsekeskusele. Juhul, kui tellimuse eest oli makstud krediitkaardiga, võib makstud summat tagasi nõuda krediitkaardi väljastanud firma kaudu.

Kui tellitud tootel ilmnevad puudused

Lisaks õigusele Euroopa Liidu raames tehtud internetiostust 14 päevajooksul loobuda, on Sul kaugmüügitehingute puhul õigus esitada müüjale kaebus lepingutingimustele mittevastava kauba osas, mis ei vasta pakutud näidistele või on puudusega.

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

 

Esita kaebus

Kui kaup osutub defektseks, on tarbijal õigus pöörduda pretensiooniga müüja poole.

Kaebuse esitamisel on vajalik lisada pöördumisele ka ostu tõendav dokument. Tarbijal on kohustus pöörduda kaupleja poole hiljemalt kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest ning soovitav on toodet mitte edasi kasutada, sest sedasi võib defekt süveneda veelgi.

Kui kaupleja ei vasta, keeldub kaebust lahendamast või tarbija pole pakutud lahendusega nõus, võib tarbija esitada kaebuse EL tarbija nõustamiskeskusele.