car Created with Sketch.
Kasutatud autod

Kuidas osta kasutatud autot?

Teisest liikmesriigist auto ostmine on lihtne ning tarbijate seas küllalt levinud. Eriti laialt on levinud teistest riikidest just kasutatud autode ostmine. Hoolimata hästi toimivast EL siseturust, tollimaksude puudumisest, laiast valikust ning headest hindadest, mida teise maa automüüjad pakuvad, tuleks enne ostu sooritamist kindlaks teha võimalikud riskid, mida ülepiiriline kasutatud auto ost võib kaasa tuua. Samuti tuleb hoolikalt läbi kaaluda kellelt ning millise müügikanali kaudu auto osta.

Välismaalt saab autot osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate kui ka interneti kaudu. Interneti kaudu auto ostmine on loomulikult kõige mugavam ja vähem kulukam, kuid unustada ei tohiks ettevaatust, kuna automüüja näol võib tegu olla petturiga.

Ostes auto eraisikult, ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes saab auto odavamalt kätte, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.

Ostes auto vahendajalt, tuleb enne ostu kindlaks teha, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel. Samuti on oluline teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele, ning müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.

  1. Loe koduleheküljel läbi kõik ostutingimused, garantiid puudutav teave ning kontrolli üle, kas müüja kohta esitatud kontaktandmed on tõesed, st kas antud e-posti aadressile vastatakse, telefoninumbrid kehtivad jne. Veendu, et kõik kodulehel esitatud müügitingimused kajastuks hiljem ka sõlmitud müügilepingus. Vaid e-posti teel laekunud kinnitusest või teabest garantii või muude ostutingimuste kohta ei piisa.
  2. Võimalusel ära maksa auto eest enne, kui oled seda oma silmaga näinud. Kindlasti ei tasu maksta auto eest nõutavat summat täies mahus ette. Kui võimalik, kasuta sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist.
  3. Kontrolli esmalt, kas transpordifirma, mille kaudu lubatakse auto teieni transportida, ka tegelikult eksisteerib. Ole valvas müüja suhtes, kes pakub auto transportimist enda firma kaudu.
  4. Jälgi ametlikke autoturge ning võrdle hindu. Ära lange lõksu pakkumiste peale, mis tunduvad liiga head, et tõsi olla.
  5. Võimaluse korral sõida isiklikult autot üle kontrollima.
  6. Ettevaatust raha ülekandmisel firma Western Union kaudu!

Ostes auto interneti vahendusel juriidilise isiku käest, sõlmitakse müügileping arvuti teel ja auto saadetakse ostjale ilma ostjapoolse ülevaatuse või proovisõiduta. Seda ostmisviisi võib pidada väga riskantseks, eriti sel juhul, kui auto eest tuleb ette maksta. Samas kehtib EL-s sidevahendite abil sõlmitud lepingute osas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/83/EL, mis annab tarbijale õiguse 14 päeva jooksul kaubast loobuda. Seega, kui interneti vahendusel ostetud auto puhul selle kättesaamisel selgub, et ostja seda autot siiski ei taha, on tal õigus see müüjale tagastada. Kuigi tegemist on tarbija seadusliku õigusega, tuleks enne ostu kirjalikus vormis täpsustada, kas autot on võimalik tagastada, kuidas seda teha ja millistel tingimustel (kes maksab tagastuskulud jms).

Samas tuleb tunnistada, et nii suurte tehingute puhul nagu autoost, võib vaatamata kehtivale tagastusõigusele praktiliselt olla väga raske oma raha tagasi saada, mistõttu ei soovita sellele õigusele lootma jääda.

Kui ostad auto välismaal eraisikult või autoturult, tuleks jälgida, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid. Ära mine lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse teile tagantjärele! Selleks, et auto Eestis registreerida, on vaja Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping. Lisaks tuleb kindlasti veenduda, et:

  • sõiduki VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav, sest nendel juhtudel sõidukit ei registreerita;
  • sõiduki dokumendid (näiteks eelmise riigi registri poolt väljastatud registreerimistunnistus) oleksid ehtsad ja täielikud (näiteks Saksamaa, Rootsi, Soome väljastatav registreerimistunnistus on kaheosaline). Seega, kui juhtub, et mingil põhjusel jäetakse sõiduki ostjale üks osa registreerimistunnistusest kaasa andmata, ei registreerita sõidukit Eestis.
  • Uutel EL liikmesriikides väljastatud registreerimistunnistustel on mõlemal osal kasutatud EL-i sümboolikat. Samuti on dokumendil kirjas selle täpne nimetus kõikides liitu kuuluvate riikide keeltes ning see, millise osaga sellest dokumendist on tegemist.

Kui oled auto ostmiseks ise välisriiki kohale sõitnud ning otsustanud sõiduki ostmise kasuks, siis:

  • tee proovisõit välja valitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra välja selgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel);
  • vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, tulede ning rehvide seisukorda;
  • veendu müüja isikus (isikut tõendava dokumendi ehtsus; kui müüja ei ole sõiduki omanik, siis volikirja olemasolus);
  • veendu sõiduki dokumentide (registreerimistunnistus, muu notariaalne sõiduki kasutamist õigustav volikiri või tunnistus) ehtsuses, nõua kindlasti originaaldokumentide esitamist. Ära lepi lubadusega, et originaaldokumendid saadetakse hiljem postiga.
  • kontrolli, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid sulle müüja poolt esitati (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne);
  • kontrolli, kas sõiduki VIN-kood (17-st sümbolist koosnev tehasetähis andmesildil ja keresse pressitud number) langeb kokku sõiduki registreerimistunnistusel olevaga ning kas VIN-koodi asukohta või värvi pole üritatud muuta või seda muul viisil mehhaaniliselt töödelda.

Tavaliselt on vahendajal valmis standardleping. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.

Lepingu sõlmimisel võib juhtuda, et kirjutad alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Näiteks võõrkeelsete lepingute puhul. Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaausa tingimuse eesmärk on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

Saksamaal tuleks vältida ka järgmiste väljendite – Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten esinemist lepingus, millega viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad saksakeelsetes lepingutes väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust auto vigade eest. Väljend Im Kundenauftrag osutab sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise ülesandel. Siin võib peituda risk, et kauplus müüb autot eraisiku ülesandel ja sellisele tehingule, kus osapoolteks on kaks eraisikut, ei laiene tarbijakaitse reeglid.

Ettevaatlik tuleks olla ka sõprade või tuttavate kasutamisega proovisõidu tegemisel või müüjaga kokkulepete sõlmimisel ja tingimustega tutvumisel, sest hooletut tuttavat ei saa vastutusele võtta.

Enne autoostu teisest riigist tasuks mõelda ka sellele, et lisaks auto maksumusele lisandub kulusid veelgi. Kui kavatsed ise autole järele sõita, siis lisaks auto hinnale tuleb arvestada reisikuludega: majutus, bensiin, kindlustus jne. Kohaletoimetamise puhul tuleb arvestada transpordifirma tasude ning kindlustusega. Tollimaksu EL piires auto üle piiri toomisel maksma ei pea. Kuid lisaks auto omahinnale tuleb teatud juhtudel juurde arvestada käibemaks, mida ostja makstab Eestisse jõudes. Eestis lisanduvad omakorda sõiduki registreerimistasud jms. Täpsemat teavet leiab Transpordiameti kodulehelt. 

Seega võib auto lõpphind koos kõigi ostuga kaasnevatega kulutustega kujuneda arvatust palju suuremaks.

Kui ostad uue või kasutatud sõiduki, siis Maksu- ja Tolliameti lehelt leiab infot ja nõuandeid sõidukitega seotud maksuarvestusteks.

Kas kasutatud autodel on alati garantii?

Müüja vastutus on sätestatud seadusega - kui auto ost on sooritatud EL liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ kohaselt, mis puudutab tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtib uus direktiiv (EL) 2019/771, millega tõhustati tarbijate õigusi. Konkreetse müüja vastutuse kindlaks määramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.

Kui uute kaupade ostul vastutab müüja antud direktiivi kohaselt kõigi lepingule mittevastavuste ehk puuduste eest, mis esinevad auto üleandmise ajal, kahe aasta jooksul, siis kasutatud auto puhul võib müüja vastutuse aeg olla lühem kui kaks aastat, kuid mitte lühem kui aasta. Nii ongi näiteks Saksmaal kehtestatud kasutatud autode ostmisel tarbija õigus ühe aasta jooksu esitada auto kvaliteedi suhtes pretensioon, eeldusel, et ilmnenud viga oli olemas juba auto üleandmisel.

Vabatahtlik garantii – kasutatud autodele ei pea müüja andma garantiid. Kui aga müüja pakub kasutatud autole täiendavalt ka garantiiaega, siis tuleb kindlasti täpsustada, kes on kohustatud teostama garantiiremonti ja kuidas on lood selle garantii territoriaalse ulatusega. Ehk mis tingimustel garantii kehtib. Seega tuleb küsida garantiitunnistus, sest on esinenud juhuseid, kus auto tuuleklaasil olnud reklaamis mainiti garantii olemasolu, aga müügilepingus märgiti, et garantiid ei ole, kuna auto viiakse riigist välja.

Tasub meeles pidada, et garantii on oma olemuselt vabatahtlik lisasoodustus, selle puudumine või lõppemine ei mõjuta seadusega kehtestatud tarbijaõigusi ehk müüja vastutust vähemalt aasta jooksul ilmnenud puuduste osas. Seda muidugi juhul, kui esinenud puudused olid varjatult olemas juba auto üleandmise hetkel ja müüja ei suuda vastupidist tõendada.

Kui peaks juhtuma, et ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, halvimal juhul juba enne ostetud autoga koju jõudmist, siis tuleb viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul vea avastamisest, teha müüjale kirjalik kaebus, milles esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka omapoolne selgelt väljendatud nõue.

Müüja on tekkinud vea eest vastutav, kui viga ei ole tarbija poolt põhjustatud ning oli eelduste kohaselt olemas juba müügihetkel. Ilmnenud veast tuleks müüjat teavitada enne seda, kui olete autot remontinud (kui just auto viga ei ilmnenud teel olles või kohene parandamine oli vältimatu).

Samas tuleb kasutatud auto ostmisel alati arvestada sellega, et tekkinud puuduse hindamisel ei saa lähtuda uuele autole esitatavatest nõuetest, sest kasutatud autol võivad esineda kulumisest tekkinud vead, millele auto müüja vastutus ei laiene. Olukorra hindamisel tuleks võtta arvesse auto vanust, läbitud kilometraaži, nõutud hinda, remondikulusid ja ka seda, kui palju aega on kulunud ostutehingu sõlmimisest.

Kui oled veendunud, et autol ilmnenud vea eest vastutab müüja, sest see viga eksisteeris autol juba selle müümisel, saab esmajärjekorras nõuda müüjalt vea parandamist. Kuna piiriüleste ostude puhul on see küllaltki komplitseeritud, võiks lahenduseks olla müüja poolt parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Vea parandamise kõrval on muudeks võimalikeks müüja tegutsemisvariantideks kauba vahetamine korrasoleva kauba vastu, hinna alandamine või tehingu tühistamine. Lahendus oleneb igast konkreetsest juhtumist ning kokkuleppest, samas tuleb ülepiiriliste autoostude puhul tunnistada, et positiivseks võib pidada juba seda kui müüjat suudetakse veenda selles, et autol on viga olemas ja antakse müüjale võimalus ise välja pakkuda sobiv tegutsemisviis olukorra lahendamiseks.

Juhul, kui kasutad auto ostmisel liisingut ning sõlmid lepingu Eestis tegutseva liisingfirmaga, on auto omanikuks kuni liisingu lõppemiseni liisingfirma. Samas on sul siiski õigus esitada nõudeid otse automüüjale, kui müügilepingut on rikutud ehk autol ilmnevad puudused. Kui tegemist on olulise lepingurikkumisega (näiteks müüja keeldub autot parandamast), siis on ostjal õigus leping üles öelda. Selleks on küll vajalik liisinguandja eelnev nõusolek, kuid tarbijasuhtes ei tohi liisinguandja nõusoleku andmisest keelduda.

Kuidas esitada kaebust?

Kui tarbija ja müüja omavahel kokkulepet ei saavuta ning tarbija on veendunud, et tema õigusi on rikutud, võib piiriülese probleemi lahendamiseks pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevasse EL tarbija nõustamiskeskusesse.

Nõustamiskeskus saab abistada juhul, kui tegemist on tarbijalepinguga, st et oled auto soetanud juriidiliselt isikult. Juhul, kui auto on ostetud näiteks oksjoneid korraldava või müüki vahendava platvormi vahendusel, kuid leping on sõlminud eraisikuga, ei ole tegemist tarbijasuhtega ning meil ei ole võimalik Sind abistada.

Kui auto on soetatud juriidiliselt isikult ning kaupleja ei näita üles koostöövalmidust, saame proovida koos automüüja asukoha riigi vastava Euroopa tarbijakaitsekeskusega (ECC keskusega) leida probleemile kohtuvälist mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust.