Vähem kui pooled reisijad ELis teavad oma õigusi

Täna algava turismimessi Tourest valguses tuletab EL tarbija nõustamiskeskus reisihuvilistele meelde, et Euroopa Liidus lennukit, pikamaarongi, bussi, laeva või parvlaeva kasutavad reisijad on kaitstud ühtsete reisijaõigustega. Paraku näitas Euroopa Komisjoni värske Eurobaromeetri uuring, et reisijaõiguste olemasolust teab vaid 43% ELi kodanikest. Komisjon plaanib õigusi ajakohastada.

Transpordivolinik Adina Vălean ütles: „Euroopa Liit on ainus piirkond maailmas, kus kodanikud on kaitstud täiskomplekti reisijate õigustega. Teadlikkus nendest õigustest peab aga olema suurem ning õigused peavad olema paremini mõistetavad ja jõustatavad. Meie eeskirjad peaksid pakkuma ka suuremat õiguskindlust reisijatele ja kogu tööstusharule. Seepärast esitas komisjon ettepaneku ajakohastada lennu- ja rongireisijate õigusi. Nüüd on vaja, et nõukogu ja Euroopa Parlament jõuaksid kõnealuste õiguste suhtes kiiresti kokkuleppele, et ELis reisivad inimesed oleksid tõhusalt kaitstud.“

Reisijate õigused on määratletud ELi tasandil. Neid kohaldavad transporditeenuste osutajad ja jõustavad riiklikud asutused. Erinevuste tõttu riikide tavades võib reisijatel olla raske saada selget ülevaadet sellest, mida teha ja kelle poole pöörduda, eriti kuna reisijad ületavad sageli ELi piire.

„On hea, et ühtsed reisija õigused kehtivad kõikides liikmesriikides, aga tarbijate abistajatena igati tervitame algatust reisijaõiguste ajakohastamiseks. Teadlikkuse tõstmise kõrval on alati küsimus ka selles, kas tõrgete korral kaebuse esitamine reaalselt ka mingit tulemust annab. Tarbijate rahulolematus kajastub ka uuringu tulemustes – väga paljud reisijad jätavad kaebuse esitamata, kuna tunnevad, et see on kasutu või on rahasumma liiga väike,“ kommenteeris Eestis asuva EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Uuringu muud tulemused:

• 32% kõikidest vastajatest (sealhulgas need, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul ühegi eespool nimetatud transpordiliigiga reisinud) teavad, et ELis kehtivad reisijate õigused lennu-, rongi-, bussi-, laeva- või parvlaevatranspordi puhul.
• Ainult 14% on konkreetselt teadlikud lennutranspordi, 8% rongitranspordi, 5% bussitranspordi ja 3% laevatranspordiga seotud õigustest. Vastajad, kes on kasutanud vähemalt ühte neist transpordiliikidest, on reisijate õigustest tõenäolisemalt teadlikud (43% vs. 32%), kuid neid on siiski alla 50%.
• Nende reisijate osakaal, kes tunnevad, et transpordiettevõtjad olid neid nende õigustest enne reisi hästi teavitanud, on transpordiliikide kaupa erinev: 40% lennureisijatest, 29% laeva- või parvlaevareisijatest, 26% rongireisijatest ja 26% bussireisijatest. Reisi ajal ja pärast reisi saadud teabe puhul on protsendid veelgi madalamad.
• Vastajad, kel esines tõrkeid lennureisi ajal, esitasid kaebuse suurema tõenäosusega kui need, kes kasutasid muid transpordiliike: kaebuse esitasid 37% lennureisijatest, 26% bussireisijatest, 24% rongireisijatest ja 18% laeva- või parvlaevareisijatest; kõigis reisimisliikides kokku 26%.
• Vastanud, kes kogesid reisitõrkeid, kuid ei esitanud ametlikku kaebust (72%), ei teinud seda kõige tõenäolisemalt sel põhjusel, et nad tundsid, et see oli kasutu (45%), sellele järgnes asjaolu, et asjaomast rahasummat peeti liiga väikeseks (25%).
• 53% neist, kes kogesid viimase 12 kuu jooksul lennureiside ajal tõrkeid, märkisid, et lennuettevõtja pakkus neile mingis vormis abi (toit ja joogid, alternatiivne lend, hüvitus, rahaline kompensatsioon, majutus, jne), olenemata sellest, kas reisija esitas kaebuse või mitte. Ainult 43% rongireisijatest ja 38% bussi, laeva või parvlaevaga reisinutest märkisid, et transpordiettevõtjad pakkusid reisitõrgete korral abi.
• Uuring toimus 19. veebruarist kuni 4. märtsini 2019 ja selle käigus küsitleti 27 973 ELi kodanikku.

Reisijate õigusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu täielikud tulemused on nähtavad siin.