Erivajadusega reisijat ei tohi diskrimineerida
Igal inimesel on õigus reisida. Muutmaks reisi meeldivaks kogemuseks, on Euroopa Liidus kehtestatud lisaks üldistele reisijaõigustele rida õigusi, mille eesmärk on võimaldada erivajadustega reisijatel reisida sama hõlpsalt nagu teistel kodanikel.
Erivajadusega reisijate õigused on kokku lepitud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega 1107/2006, mis kõige tähtsama alustalana sätestab, et reisijat ei tohi diskrimineerida tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu. See tähendab, et vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei või keelduda reisija või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest, samuti reisija lubamisest lennuki või laeva pardale, rongi või bussi.
Erandjuhul võib olla võimatu reisijat transpordivahendisse toimetada ohutusnõuete tõttu või transpordivahendi ehituse või sadama/bussijaama/rongijaama taristu ja seadmete tõttu. Sel juhul peaksid vedajad aga püüdma pakkuda reisijale sobivat alternatiivset transpordivõimalust.
Kui reisijat keeldutakse sõiduvahendisse lubamast hoolimata broneeringu või pileti olemasolust ja sellest, et ta on vedajat oma erivajadustest teavitanud, võib reisija valida hüvitise ja reisi marsruudi muutmise võimaluse vahel.
Reisimüüjail tuleb teada, et erivajadusega reisijalt ei tohi nõuda broneeringute või piletite eest kõrgemat tasu. Broneeringutele ja piletitele kehtivad samad tingimused, nagu kõigile teistelegi.
Abiandmise kohustus
Erivajadusega reisijal on õigus tasuta abile nii transpordivahendis kui ka lennu-, rongi- või bussijaamas ja sadamas. Lennujaamades ja suurtes rongijaamades on spetsiaalsed helistamispunktid, kus saad otse abiandjatega rääkida. Ka bussijaamades ja sadamates peab olema selgelt märgistatud koht, kus reisija saab teatada oma saabumisest ja paluda abi. Lennujaamades laieneb abi ka pagasi registreerimisele ja pakutakse transporti pardalemineku väravani jõudmiseks.
Reisijal tuleb teada, et enne reisi tuleb tal oma abivajadusest teavitada vedajat, et abi osutamisel ei tekiks tõrkeid, näiteks võib pahameelt tekitada olukord, mil reisija ootab kohapealset abistamist, aga vedaja ei ole sellisest vajadusest teadlik. Abivajadusest tuleb lennu-, rongi- ja laevareisi puhul reisiteenuse pakkujale anda teada hiljemalt 48 tundi ja bussireisi puhul vähemalt 36 tundi enne abi osutamise vajadust.
Erivajadusega reisijale tuleb anda ohutusteavet lähtuvalt just tema konkreetsest erivajadusest, eriti oluline on see lennureiside puhul.
Õigus hüvitisele
Reisijal on õigus hüvitisele, kui tema liikumisabivahend saab reisil kahjustada, hävib või läheb kaduma vedaja, terminali operaatori või jaama käitaja tegevuse tulemusel. Hüvitis peab vastama asjaomase varustuse asendusväärtusele või vajadusel parandamiskuludele. Kadunud või kahjustatud liikumisvahend tuleb püüda vajadusel kiirelt ajutiselt asendada. Reisijal tuleb probleemide korral kohe pöörduda vastutava vedaja poole ja esitada kirjalik kaebus.
Kui kaebusest hoolimata olukord ei lahene ja vedaja ei ole koostöövalmis, on reisijal õigus tema õiguste rikkumise korral pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ameti poole. Teises riigis registreeritud kauplejaga tekkinud vaidluse korral saada oma mure koos kirjeldusega EL tarbija nõustamiskeskusele.
Autor: Kristina Tammaru, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja