Enne striimimislehele registreerumist kontrolli, et tegemist ei oleks lõksuga!

Internet on saanud normiks. Kõik inimesed tunduvad olevat pidevalt internetis ning kogu info on vaid internetiotsingu kaugusel. See käib ka meelelahutuse kohta – meelelahutus internetist on saanud osaks meie igapäeva elust jõudes vaatajani vaid mõne hetkega. Kuigi sellel on ka oma hind – privaatsus ja turvalisus.

Inimesed kasutavad palju internetti nii töö- kui kooliasjus ja ka meelelahutuseks –  mängimine, suhtlemine, piltide ja videode jagamine. Interneti kasutamine tähendab alati, et jätad sinna endast väärtuslikke andmeid maha, tavaliselt ei saa sellest kasutaja arugi. Lisaks personaalsete ja sihitud reklaamipakkumiste sihtmärgiks olemisele, lubatakse sageli ka pelgalt klikkide eest tasuta näidiseid, teenused või muid peibutavaid hüvesid. Sageli  on taoliste pakkumiste taga hoopiski lõksud, mille panijal ei pruugi olla head kavatsused.

Mitmed voogedastus- ehk striimimisplatvormid pakuvad võimalust luua individuaalset programmi ja filmivalikut. Näiteks on populaarsemad kanalid Netflix, Amazon Prime ja YouTube. Meedia ja kommunikatsiooniteadlased on öelnud, et Netflix võib minna ajalukku, kui ettevõte, kes muutis televisiooni 21. sajandil, aga samal ajal oleme me praegu tunnistajateks tekkivale lõhele lineaartelevisiooni ja moodsate lahenduste vahel. Selline telerevolutsioon on atraktiivne ka paljudele traditsioonilistele telekanalitele. Meelelahutustööstus loodab, et voogedastusprogrammid aitavad vähendada piraatlust.

Striimimise petuskeemid

Eestis ei märka täna veel tellimuslõkse sisaldavaid striimimispakkumisi kuigi palju, samas on selliste teenuste piiriülene tarbimine väga lihtne, mistõttu on oht reaalne. Seda enam, et paljud teenused ei sõltu riigipiiridest, samamoodi levivad petuskeemid piiridest sõltumatult.

Seega ei tasu uisapäisa voogedastusteenuseid tellida, kuna ausate ettevõtjate tuules püüavad ohvreid ka petturid. Kui ausad ettevõtted järgivad reegleid ja pakuvad kontrollitavat kontaktiinfot oma veebilehel, samuti registreerivad korrektselt veebidomeeni oma nimele, püüavad petuveebid tahtlikult vältida läbipaistvust.

Sellised teenusepakkujad peidavad enda identiteeti, et vältida tarbijate kaebusi ja  järelevalveasutuste kontakti võtmise võimalust. Sageli nad peidavad end väljamõeldud nime taha või kasutavad teiste, eelkõige tuntud pakkujate nimesid, samuti kasutavad oma aadressiks eksootilisi asukohti või lihtsalt suvalisi aadresse, millel tegelikkuses ei ole ettevõttega mingit pistmist.

Samuti ei vasta petturid tarbijate kirjadele ega pretensioonidele, kuigi tarbijal tavaolukorras on seadusest tulenev õigus esitada kaebus. Samas need ettevõtted, kes pakuvad sellistele petufirmadele finants- või tehnilist tuge, on antud olukorras pettuse kaasosalised teenides petuskeemile kaasa aitamiselt tulu ning vältides ise vastutuse võtmist.

Suur osa petturitest keskendub sellele, kuidas saada kogemusteta filmifännilt raha varjatud tellimuslõksudega. Tavaliselt kutsuvad netis levivad pakkumised üles tegema tasuta kasutajakontot sisestades oma isiklikke andmeid ning pärast seda saabki kohe vaadata tasuta sisu. Tegelikkuses on hästi peidetud alamlehtedel väga varjatult siiski mainitud, et tegemist on tasulise tellimusega.

Lõks toimib selliselt:

• Kasutajakontot luues küsitakse tarbijalt kasutaja nime, e-posti aadressi, postiaadressi ning telefoninumbrit.
• Pärast registreerimist kasutaja saab kinnituskoodi oma mobiiltelefonile, mis peaks „kinnitama“ registreerimise nende lehel.
• Seejärel väidab petuleht, et kinnituskoodi veebilehele sisestades tarbija kinnitas sellise tasulise filmiteenuse ning tal on õigus nõuda aastatasuna näiteks 250 eurot.

Kaitse oma rahakotti!

Registreerides tundmatu portaali kasutajaks peaks vältima pangaülekandeid ning kasutama krediitkaartiga maksmise võimalust või muid tarbijat kaitsvaid süsteeme, nt Paypal. Paljudes riikides on võimalik krediitkaardiga makstes hiljem kasutada makse tagasikutsumise võimalust (chargeback), kui teenus jääb saamata. Selliselt jagad sa ka vähem oma isiklikke andmeid.

Kui said arve kahtlaselt voogedastuslehelt, siis ära lase end hirmutada agressiivsest sissenõudmise stiilist ning ära maksa, kui sa ei tarbinud teenust. Kui sa ei ole kindel, kas nõue on õigustatud või mitte, võta ühendust oma kohaliku EL tarbija nõustamiskeskusega, et probleemile lahendus leida.

Rohkem infot striimimispettuste ja enda kaitsemise kohta leiad siit.

Autor: Kristina Tammaru, Euroopa Liidu tarbija Eesti nõustamiskeskuse juhataja, TTJA