Dropshipping: kasvav ärimudel toob kaasa uusi väljakutseid
Mis on dropshipping?
Dropshippingu puhul müüb ettevõte toodet ilma seda ise laos hoidmata. Kui klient esitab tellimuse, edastatakse see tarnijale, kes asub sageli väljaspool Euroopa Liitu, ning tarnija saadab toote otse tarbijale. Tarbijale võib veebipood näida Euroopa ettevõttena, kuigi toode saadetakse tegelikult kolmandast riigist.
Dropshipping on seaduslik, kuid võib tekitada probleeme
Dropshipping on seaduslik ärimudel, mida kasutavad paljud usaldusväärsed kauplejad. Samas võib see muuta lihtsamaks ka selle, et ebaausad ettevõtjad müüvad tooteid, mis ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Samuti on oht, et tarbijatele jäetakse eksitav mulje ettevõttest, toodete päritolust või kvaliteedist.
Probleem ei seisne seega ärimudelis endas. Väljakutsed tekivad siis, kui seda kasutatakse viisil, mil tarbijal on keeruline aru saada, kellelt ta ostab, mida ta ostab ja kust toode pärineb.
Dropshippinguga seotud probleemid üle Euroopa
Dropshippinguga seotud probleeme on tuvastatud kogu Euroopas. Nende hulka kuuluvad keelatud aineid sisaldavad tooted, tõsiste ohutuspuudustega elektriseadmed, muud kvaliteediprobleemid ning kaubad, mis erinevad oluliselt sellest, kuidas neid müügikanalites esitleti.
Tarbijad võivad kokku puutuda ka ebaselge teabega tarneaegade ja tagastustingimuste kohta või avastada alles pärast ostu sooritamist, kus kaupleja tegelikult asub või kuhu toode tuleb tagastada.
Samad kohustused kehtivad endiselt
Välise tarnija kasutamine ei vabasta kauplejat tema kohustustest tarbija ees. Muu hulgas peab kaupleja esitama selge teabe toote, lepingutingimuste ning oma identiteedi kohta.
Euroopa tarbijakeskuste võrgustik (ECC-Net) on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada dropshippingu läbipaistvust ning soovitanud, et tarbijaid teavitataks selgelt juhtudel, kui toote saadab kolmas osapool, eriti siis, kui kaup pärineb väljaspool Euroopa Liitu.
Uued tollireeglid ELi-välistest riikidest pärit kaupadele
Alates 1. juulist 2026 kehtivad Euroopa Liidus uued reeglid väljaspool Euroopa Liitu ostetud kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega kaupadele rakendub nüüd tollimaks, mis tähendab, et senine tollimaksuvabastus on kaotatud.
Need reeglid kehtivad sõltumata sellest, millisest ELi-välisest riigist kaup saadetakse, sealhulgas juhul, kui ost tehakse veebilehelt, mis jätab mulje Euroopa ettevõttest. Muudatuse üks eesmärke on piirata ohtlike toodete sissevoolu ning luua õiglasemad konkurentsitingimused Euroopa Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate vahel.
Alates 1. juulist 2028 asendatakse ajutine fikseeritud tollimaks protsendipõhise tollimaksuga.