EL võtab luubi alla lennupiletite eksitava müügi Internetis

Täna (14.11.2007) tegi Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Meglena Kuneva teatavaks üleeuroopalise uurimise tulemused, kus osalesid 15 ELi liikmesriigi ja Norra ametiasutused ning kus vaadeldi eksitavat reklaami ja ebaausaid müügivõtteid lennupiletite müügiga tegelevatel veebilehtedel. Luubi alla on võetud Euroopa juhtivad lennuettevõtted, odavlennufirmad ja muud lennupileteid müüvad veebilehed. Uurimise tulemused näitavad, et rohkem kui 50% veebilehtedel esineb eeskirjade rikkumisi, eelkõige seoses näidatava hinna ja lepingutingimustega ning ka esitatavate tingimuste selgusega. 24.–28. septembri nädalal, mil esmakordselt toimus ELi ühisaktsioon tarbijaõiguste kaitseks (Euroopa Komisjoni koordineerimisel), uurisid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Malta, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani ning samuti Norra riiklikud täitevasutused rohkem kui 400 veebilehte, et kontrollida nende vastavust ELi tarbijakaitseseadustele. Niisugusele laiahaardelisele kontrollile järgneb täitevfaas, mil ametiasutused võtavad ettevõtetega ühendust ja nõuavad, et nood oma veebilehed korda teeks või oma seisukohad esitaks. Volinik Kuneva hoiatas täna, et annab ettevõtetele vastamiseks aega neli kuud. Ettevõtteid, kes ei vii oma veebilehti selleks tähtajaks ELi õigusega vastavusse, võib oodata kohtuasi, ning samuti ei kõhkle volinik neid avalikult nimetamast ja häbiposti panemast.

„Olgu tarbija Brüsselis või Barcelonas või Münchenis või Manchesteris – ikka tuleb talle pakkuda selget ja õiglast hinda, mitte mingeid varjatud üllatusi kirbukirjas trükitud lepingutingimustes,“ kinnitas Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Meglena Kuneva. „Leidsime, et ligi 50% lennupileteid müüvatest veebilehtedest veavad praegu Euroopa tarbijat alt. Täna avaldatud numbritest ilmneb, et selles valdkonnas on tegemist olulise probleemiga. See küsimus on üleeuroopaline ning nõuab üleeuroopalisi meetmeid.“ Ta lisas: „Täna esitan ettevõtetele kõige rangema hoiatuse, et nad astuksid kiiresti samme ja lööksid korra majja. Kui kell jaanuaris kukub, ei kõhkle ma ettevõtteid, kes ikka veel seadust rikuvad, avalikult ja nimepidi häbiposti naelutamast.“

„Haarang“

Niisugune üleeuroopaline „haarang“ on ELis uut tüüpi täitevmeede – süstemaatiline kontroll, mis toimub eri liikmesriikides samaaegselt ja koordineeritult, et uurida tarbijakaitsealaste õigusaktide rikkumisi. Lennupiletite müügi uurimise algatas ja seda koordineeris Euroopa Komisjon tarbijakaitsealase koostöö määruse alusel, mis jõustus 2006. aasta lõpul.

Kuidas asi toimus?

Septembrikuu lõpul kasutasid osalevad riiklikud asutused ühe ja sama nädala jooksul ühist metoodikat ja ette kindlaks määratud otsisõnu, nagu "lennupilet, odavlennud, reisimine, viimase hetke, lennumiil, lenda odavalt“, et leida ja uurida lennupiletite müügiga tegelevaid veebilehti, mis on suunatud nende riikide tarbijatele. Liikmesriikide ametnikud vaatasid läbi sadu veebilehti, et teha kindlaks need, mis rikuvad ELi seadust (eksitava reklaami direktiiv 84/450/EMÜ, nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes).

Uurimises keskenduti kolmele olulisemale teemale:

Selge hinnakujundus: veebilehel esimesena reklaamitavas hinnas tuleb selgelt näidata koguhind, s.t lisatasud, nagu maksud, broneerimis- ja krediitkaarditasud tuleb algusest peale selgelt ära näidata, mitte aga lisada hilisemas broneerimisetapis.
Kättesaadavus: kõik pakkumistingimused, eelkõige pakkumise kättesaadavuse piirangud, tuleb selgelt ära näidata. Hindu ja eripakkumisi kasutatakse sageli selleks, et meelitada tarbijaid lennubroneerimisprotsessi – tegelikkuses on reklaamitava pakkumise alusel saada ainult väga piiratud arv kohti.

Õiglased lepingutingimused: lepingu üldtingimused peavad olema selgesti näidatud, hõlpsasti kättesaadavad ja õiglased. Ebaausate võtete hulka kuulub pakkumisele lisatav kohustuslik kindlustus või see, kui tarbijad peavad kindlustusklauslist sõnaselgelt ära ütlema, kui tegelikult peaks neil olema hoopis võimalus avaldada soovi sellega liituda. Lepingutingimused peavad olema kättesaadavad tarbija keeles.

2007. aasta kontrollaktsiooni tulemused

Riik

Uuritud veebilehtede arv

Veebilehti, kus esines rikkumisi

Tuleb üle anda tarbijakaitse koostöövõrgule

Tuleb võtta riikliku tasandi meetmeid

Rootsi

32

16

1

15

Bulgaaria

54

18

0

18

Taani

62

25

21

4

Kreeka

13

0

0

0

Soome

30

20

9

11

Küpros

8

0

0

0

Leedu

40

23

0

23

Belgia

48

46

9

37

Portugal

16

11

0

11

Hispaania

11

7

3

4

Itaalia

11

9

1

8

Austria

20

0

0

0

Norra

31

22

10

12

Prantsusmaa

31

13

5

8

Eesti

26

14

4

10

Malta

14

2

0

2

Kokku

447

226

63

163

*Tarbijakaitse koostöövõrk – 27 liikmesriigi (ning Norra ja Islandi) täitevasutustest koosnev võrgustik, mis on moodustatud tarbijakaitsealase koostöö määruse (EÜ) nr 2006/2004 alusel ja tegeleb piiriüleste küsimustega. Eestis on koostöövõrgustiku liige Tarbijakaitseamet.

Mis saab edasi?

Pärast „haarangut“ võtavad ametiasutused ettevõtetega ühendust ja nõuavad neilt selgitusi või oma tegutsemisviisi muutmist. Neil, kes seda ei tee, võib seista ees kohtuasi, mis võib päädida trahviga või veebilehtede sulgemisega. Praktikas tegelevad riiklikud asutused riigisiseste juhtumite uurimise ja täitemeetmete võtmisega. Piiriüleste juhtumite korral (nt kui ettevõtja tegutseb teises riigis) taotlevad nad tarbijakaitse koostöövõrgu kaudu abi oma kolleegidelt teistes ELi asutustes.

Allikas: Euroopa Komisjon